Valgurikkad toidud: millised on päriselt seda väärt?

Markus Tammeoja·Avaldatud ·4 min lugemist

Mida „kõrge valgusisaldusega“ pakendil tegelikult tähendab ning kuidas pudingud, batoonid, kohupiim, skyr ja tavaline toit valgu poolest kalori kohta võrdlevad.

Valgurikkad toidud: millised on päriselt seda väärt?

Piimaletist on vaikselt saanud valguriiul. Valgupudingud, valgujoogid, valgujogurtid, batoonid kassa juures ja isegi valguleib. Kui tahad süüa rohkem valku või saada seda vähemate kaloritega, siis millised neist on päriselt seda väärt?

Lühidalt: valgurikkad piimatooted peavad enamasti lubadust, sest nende all on maitsestatud kohupiim või skyr. Maitsestamata kohupiim ja skyr annavad siiski rohkem valku kalori kohta. Valgubatoonid ja valguleib ületavad väite seadusliku piiri napilt ning jäävad umbes sinna, kus on kreeka jogurt või paar muna.

Vaatasin selle jaoks läbi Ampsu toidukataloogi pakendiandmed, tuhandeid.

Mida „kõrge valgusisaldusega“ pakendil tegelikult tähendab?

Vähem, kui arvata võiks. ELi reeglite järgi võib toidu kohta öelda „kõrge valgusisaldusega“, kui vähemalt 20% selle energiast tuleb valgust, ja „valguallikas“ juba alates 12%-st. Võrdluseks: maitsestamata kohupiim saab valgust umbes 70% oma energiast. Väide on seega alampiir ja üsna madal. Toode võib olla rammus, magus ja enamasti süsivesik ning ikka sellele vastata.

Millised valgurikkad toidud annavad kalori kohta kõige rohkem valku?

Pudingut, batooni ja kanarinda on kõige ausam võrrelda nii, et küsid, mitu kalorit läheb sama koguse valgu saamiseks. Siin on see 20 g, umbes nii palju kui korralikus vahepalas või kolmandikus söögikorrast:

Tulpdiagramm kaloritest, mis kuluvad 20 g valgu saamiseks: tuunikala 90, kanarind 95, kohupiim 110, skyr 120, valgujoogid 130, -jogurtid 145 ja -pudingud 155, kodujuust 165, munad 210, valguleib 250, batoonid 260 ja valgujäätis 285 kcal
Kalorid, mis kuluvad 20 g valgu saamiseks. Kuldsed tulbad on valgurikkana müüdavad tooted, rohelised tavaline toit. Punktiirjoon on väite seaduslik alampiir.

Paar asja hakkavad silma.

  • Maitsestamata kohupiima ja skyri on raske ületada. Umbes 110 kuni 120 kcal 20 g kohta ja lisatud suhkruta. Paremad on ainult kala ja kana.
  • Valgurikkad piimatooted on aus tehing. Joogid, jogurtid ja pudingud vajavad samade 20 g jaoks 130 kuni 155 kcal. Lisanduvad 20 kuni 40 kcal on maitse ja kreemjam tekstuur ning nende eest on täiesti mõistlik maksta, kui just tänu sellele need päriselt ära sööd.
  • Batoonid, leib ja jäätis on teine liiga. 250 kuni 285 kcal 20 g kohta, rohkem kui kaks korda nii palju kui kohupiimal. See on umbes sama palju kui kreeka jogurtil või kahel-kolmel keedetud munal. Need on mugavad ja peamiselt selle eest sa maksadki.

Kas valgupudingud ja -jogurtid on seda väärt?

Toiduna küll. Suured sarjad on üksteisele lähedal: Valio PROfeel, Arla Protein, Danone HiPRO ning Ehrmanni ja Lidli Milbona valgupudingud jäävad kõik umbes 10 g valgu juurde 100 g kohta ja 60 kuni 80 kcal vahele. 200 g topsist saab seega umbes 20 g valku 120 kuni 160 kcal eest ja see on hea.

Aus võrdlus on maitsestamata versiooniga. 250 g maitsestamata kohupiima annab umbes 30 g valku ligikaudu 165 kcal eest. Kui maitsestamata sobib, või maitsestamata koos lusikatäie moosi või marjadega, on see parem tehing. Kui mitte, on maitsestatud tops ikkagi hea valik ja palju parem kui tavaline puding, milles on umbes kolmandik valgust ja kolm korda rohkem suhkrut.

Üks asi, mida tasub jälgida: heade toodete maitsestatud versioonid võivad olla märgatavalt nõrgemad. Puuvilja- või šokolaaditükkidega skyris on sageli vähem valku ja rohkem suhkrut kui maitsestamata skyris, nii et loe pakendiandmeid, mitte ainult esiküljel olevat sõna „skyr“.

Kas valgubatoonid on hea valguallikas?

Mugav. Tüüpiline batoon kaalub 50 kuni 60 g ning selles on umbes 20 g valku ja 200 kcal. Populaarsed margid nagu Barebells saavad valgust umbes 38% energiast, umbes sama palju kui keedetud muna. Kiire päeva jaoks kotis on see täitsa okei. Igapäevase valgustrateegiana on see ringtee lisavalguga šokolaadibatooni söömiseks.

Valguleivaga on sama lugu. Selles on tavaliselt umbes kaks ja pool korda rohkem valku kui täisteraleivas ja ka natuke rohkem energiat, sest lisavalk tuleb sageli koos seemnetega. Kalori kohta ei ole see kreeka jogurtist parem.

Kui palju valku ma tegelikult vajan?

Enamikul täiskasvanutel piisab vähemast, kui reklaam vihjab. Kui langetad kaalu või teed jõutrenni, on mõistlik siht umbes 1,6 g kehakaalu kilo kohta päevas, sest jõutrenni uuringutes kasu umbes seal enam ei kasvanud. 75 kg juures on see 120 g päevas ehk umbes 40 g söögikorra kohta kolme söögikorra juures.

Ampsu valgu kalkulaatori tulemus: 120 g valku päevas ja 40 g söögikorra kohta 75 kg ja 1,6 g kilo kohta juures
Valgu kalkulaator vaikenäitega: 75 kg ja 1,6 g kilo kohta, jagatud kolmele söögikorrale.

Valgu kalkulaator annab numbri sinu enda kaalu jaoks. Kui paned toidu Ampsus kirja, näitab päeviku valguring iga päev, kui lähedal oled, ja poes skannitud tooted tulevad koos pakendi väärtustega.

Mis siis korvi panna?

  • Kohupiima, skyri või kodujuustu aluseks. Juurde puuvilju, natuke mett või lusikatäis moosi, kui maitsestamata on liiga lahja.
  • Valgupuding või -jook, kui tahad midagi, mis maitseb nagu magustoit. Tavalise asemel on see hea vahetus.
  • Konservtuunikala, kana, munad, tofu ja läätsed söögikordadeks. Nende esiküljel pole kirjas „valk“ ja see polegi vajalik.
  • Valgubatoonid ja valguleib, kui mugavus on peamine, mitte põhiallikana.

Ja kui oled kunagi mõelnud, kuhu valgu taga ajades kiudained kadusid, käsitleb see artikkel valgust ja kiudainetest taldriku teist poolt.